Museo Belua

Seri di Herensia Kultural

Museo di Belua anekso tienda di suvenir di señora Yenny Rijna-Bernabela. Pa kompañá simadan di kunuku di su kasá el a traha un biaha dos belua, Buchi Juan ku Shi Maria, pa demostrá ku doño di kunuku tambe sa bisti. E beluanan despues a haña un lugá na kas. Dor di inspirashon artístiko di Yenny Rijna e famia di belua a kuminsá rende ku Buchi Marti i Shon Felipi, sigui pa yunan tambe. Despues di belua a sigui otro tipo di pòpchi den kategoria di spantapara pa den kunuku, momo ku ta representá e rei di karnaval i huda pa batimentu di e figura Hudas na Pasku di Resurekshon. Tur di propio fantasia, traha ku material ku lo a benta afó i ku bista riba kustumber di ántes. Yenny Rijna ta usa plèstik pa yena e figura di e pòpchi nan komo ku esaki ta resistí wer i insekto. Pa kara i man e ta T-shirt bieu pa despues por pinta riba nan.
Na momentu ku kasá ku yunan a kuminsá protestá ku kas ta muchu yená ku pòpchi, e beluanan a muda pa kunuku. Den kurso di tempu a resultá ku e eksposishon di pòpchi dilanti di kas di e kunuku den besindario di e kaminda pa Lac tabata hala atenshon di turista. Esaki a lanta e idea serka Rijna pa trese e pòpchinan bèk kas pa eksponé nan pa turista mira. E artista den Yenny Rijna kontra reakshon di hende ku tabata ridikulisá su kustumber di traha pòpchi i drenta nan mundu a sigui traha mas pòpchi.

For di 1995 e eksposishon a haña e nòmber di Museo Belua i a ekspandé ku pòpchi di bòter i pòpchi di mea. E pòpchinan tabata haña nòmber di ántes i tabata ilustrá kustumbernan manera uso di blous kontra oyada. Nan ta eksponé den ambiente bibu di ántes ku kas di palu, kushiná ku fogon òf ku stof di kerosin. E kolekshon di belua ta inkluí tambe aspektonan aktual den komunidat di Boneiru. Den e hòfi di museo por mira entre otro un grupo di polítiko lokal, un rastaman, figura di karnaval i e duo di Tonchi ku Monchi; dos figura di un rúbrika chistoso di un matutino lokal. Tambe sèmper tin kolekshon dilanti di porta ku un mensahe di eventonan aktual.

Ku Museo Belua Rijna a logra krea ambiente históriko ku trankera, pos, ku porta i bentana di kas di mei siglo bieu kombiná ku un ambiente di futuro ku artefaktonan di un sentro di siudat na aña 2030 proyektá riba un muraya . Tur esaki meimei di un parke di bestia ku flamingo, turtuga, morkoi, lora, prikichi i sòldachi i un eksposishon di kalpachi di kachó ku buriku.
E ambiente úniko di Museo di Belua ta atraé awendia tambe pareha di brùit pa bin saka pòrtrèt den kurá di museo ku belua den nan kompania.

Bishitante lokal tambe a kuminsá bishitá esaki, manera e pasahero ku tin ku warda riba salida di fèri pa biaha pa Kòrsou  tambe ta drenta den un mundu di ántes na Museo Belua. Entrada ta grátis, solamente ta pidi un donashon pa yuda mantené e museo i e parke di bestia. Direkshon ta Kaya Betico Croes 6, telefon ta 717 5004. Por haña Museo Belua tambe riba internet: www.bonairenet.com/activities/jenny’sart.

Potrèt
‘Belua den kunuku’
Museo Belua, Bonaire

Fuente

Max St. Jago, “Folklor Boneriano” Bonaire, 1995; sr. F.A. Cicilia, sr. R.V. Rosalia, sra. A.S. Rijna-Bernabela.
Teksto: Hubert Vis. Portrèt: Susan Swygert.